Matriarhaadi m?iste
Андрей Тихомиров
Matriarhaat on ?rgse kommunaals?steemi ajaloo varajane periood, mida iseloomustab naiste v?rdne ja seej?rel domineeriv positsioon majanduses ja ?hiskonnas. M?iste "matriarhaat" viitab ka primitiivse kommunaals?steemi varasele ?hiskonnakorraldusele. K?ik maakera rahvad on l?binud matriarhaadi etapi, mis algab vahetult p?rast ?rgse karja ajastut ja ulatub arheoloogiliselt tagasi hilispaleoliitikumi.
Андрей Тихомиров
Matriarhaadi m?iste
Matriarhaadi m?iste
Matriarhaat (ladina s?nast mater – ema ja kreeka s?nast ???? – algus, v?im) on ?rgse kommunaals?steemi ajaloo varajane periood, mida iseloomustab naiste v?rdne ja seej?rel ?lekaalukas positsioon majanduses ja ?hiskonnas. M?iste "matriarhaat" viitab ka primitiivse kommunaals?steemi algperioodi sotsiaalsele s?steemile.
K?ik maakera rahvad on l?binud matriarhaadi etapi, mis saabub vahetult p?rast primitiivse karja ajastut ja ulatub arheoloogiliselt tagasi hilispaleoliitikumi.
Matriarhaadil on tohutu arheoloogiline ulatus hilisest paleoliitikumist kuni arenenud neoliitikumini. Paleoliitikum (vana kiviaeg) kestis inimese ilmumisest (umbes miljon aastat tagasi) kuni umbes 10 aastatuhande eKr. Fossiilse inimese eksisteerimise perioodil, kes kasutas killustikku, puidust ja luust t??riistu, tegeles k?ttimise ja korilusega, ?ppis kasutama tuld. Neoliitikum (uus kiviaeg) kestis 10–3 aastatuhandet eKr. ?leminekuperiood omastavast majandusest (jahindus, kalap??k, koristamine) tootvale majandusele (p?llumajandus, karjakasvatus).
Matriarhaati iseloomustab tootlike j?udude mitmepoolne areng. Majandus areneb jahipidamise, kalap??gi, k?plakasvatuse ja koduloomade kasvatamise suundi. Tootmissuhete aluseks on tootmisvahendite sotsiaalne omand.
On vaja teha vahet varasel ja arenenud matriarhaadil. Esimene vastab arheoloogiliselt hilispaleoliitikumile ja varaneoliitikumile. L?himinevikus oli Austraalia ning m?ne Aafrika ja L?una-Ameerika piirkonna p?liselanikkond selles etapis. Majanduse vallas iseloomustab varajast matriarhaati koristamine, k?ttimine ja primitiivne kalap??k; samal ajal on koristamine naissoost t??haru, jahipidamine on meesteharu ja m?lemad sugupooled tegelevad kalap??giga. Seda perioodi iseloomustab naiste ja meeste v?rdne staatus, mis tuleneb nende ligikaudu v?rdsest osat?htsusest majanduses. Peamine sotsiaalne ?ksus on emade klann, mis on seotud teise klanniga kahekordse eksogaamia kaudu (kohustuslik abielu ainult nende kahe klanni liikmete vahel). Konsolideeritud h?imu pole. Suhteid j?lgitakse emaliini kaudu. S?ilib grupiabielu, mis l?heb arenenumaks vormiks – paarisabieluks, aga ka abikaasade eraldiseisvaks (dislokaalseks) asustuseks, mis asendub nende asumisega naise h?imur?hma (matrilokaalne).
Grupiabielu on vanim abieluvorm, mis tekib alg- ja ?lempaleoliitikumi vahelisel vahetusel ?rgse karja h?imukogukonnaks muutmise k?igus kui abielusuhete korrastamise esimene vorm. Seda t??pi abieluga jagunes h?im 2 r?hma ("abieluklassid"); iga ?he grupi mees v?is olla teise grupi iga naise abikaasa, abielu sama grupi liikmete vahel oli keelatud. Tegelikult kujutas grupiabielu paari abikaasa abielu, mis oli enam-v?hem p?siv, kuid kergesti lahustuv ja millega kaasnesid ajutised abielusidemed. Sellest abielust s?ndis sugulusgrupp ehk klassifikatsioon, milles sugulussuhted laienesid sugulaste gruppidele (isik ei nimetanud isaks mitte ainult oma tegelikku isa, vaid ka k?iki isa abielugruppi kuuluvaid mehi; vastavalt ka k?ik naised kes kuulusid perekonda, olid tema jaoks "emad"). ema abielugruppi; k?ik tema enda abielur?hma liikmed olid talle vennad ja ?ed).
Paariabielu on ?rgse kommunaals?steemi ajal eksisteerinud abielu vorm, mida seostati matriarhaadi arenguga. ?hiskonna arenedes muutus abielu abikaasade ringi kitsendamise suunas; kooselu paarides, mis ?rgse kommunaals?steemi algfaasis grupiabieluga oli vaid v?ga l?hike, saab ?rgse kommunaals?steemi ?itseajal abielu p?hivormiks. Olles niigi monogaamne, ei olnud paarisabielus aga ?hiskonna majandus?ksus. Iga abielupaari liige oli j?tkuvalt kindlalt seotud oma h?imukogukonnaga. Abielupaar ei tegelenud eraldi majandusega, neil polnud vara. Sellega seoses ei olnud see abielu stabiilne, abielu oli kergesti lahustuv. Lapsed olid seotud ema h?imukogukonnaga ja j?id sellesse lahutuse korral. See oli paarisabielu nii austraallaste kui ka irokeeside ja paljude teiste India h?imude seas 18. ja 19. sajandil. Kuna paarisabielu tekkis matriarhaalses h?imukogukonnas, kus naised m?ngisid suurt rolli tootmises, oli naisel oma mehega v?rdsed ?igused ja ta oli k?rgel kohal. ?leminek paarisabielult monogaamiale patriarhaalse perekonna vahepealse vormiga on tingitud ?rgse kogukonna lagunemise algusest, eraomandi tekkimisest, mis viis perekonna eraldumiseni klannist ja perekonna muutumisest. perekond iseseisvaks ?ksuseks pereisa – omaniku v?imuga.
Arenenud matriarhaat vastab arheoloogiliselt hilisneoliitikumile. Majanduse valdkonnas iseloomustab seda motikakasvatuse ?lekaal, sotsiaalvaldkonnas – naiste domineeriv positsioon ?hiskonnas, naised m?ngisid tootmises peamist rolli, nad t?itsid p?hifunktsioone ning mehed jahtisid ja pidasid. p??dnud. Seda etappi iseloomustab ka duaalse organisatsiooni areng vennalikuks, ?leminek rangelt duaalsest eksogaamiast h?imueksogaamiale ja h?imu tugev konsolideerumine. Domineerivaks muutub paarisabielu, dislokaalne asustus asendub tugeva matrilokaalsusega. Tootmisj?udude edasine areng, eelk?ige ?leminek koduloomade kasvatamiselt veisekasvatusele ja motikakasvatuselt k?nnikasvatusele, milles p?hiroll kuulub mehele, m??rab ?lemineku matriarhaadilt patriarhaadile – ?rgaja viimasele perioodile. kommunaals?steem.
Meestemajad, ameti?hingud – omamoodi avalikud hooned, mida tuntakse paljude rahvaste seas primitiivse kommunaals?steemi staadiumis ja rahvaste seas, kes on s?ilitanud selle j??nuseid. P?ritolu j?rgi on nad seotud ?rgkogukonna vanuse ja soo jaotusega. Nendesse majadesse kogunevad ?ksikud meessoost noored v?i mehed ?ldiselt. Nimetus "meestemajad" on tingimuslik, kuna paljude rahvaste seas kasutasid neid teatud tingimustel naised, eriti t?drukud. Uus-Guinea paapualaste ("buamramra") l?hedal asuvaid meeste maju kirjeldas silmapaistev vene r?ndur N. N. Miklukho-Maclay. Neisse majadesse kogunevad k?la mehed asjaajamist r??kima, aega veetma, paljud magavad seal. Nad hoiustavad p?hadetarvikuid – muusikariistu, signaalitrumme jne, v?tavad vastu ka k?lalisi teistest k?ladest. Oma suuruselt on need tavaliselt palju suuremad kui peremajakesed. Seal, kus on olemas meeste ameti?hingud, on meeste majad tavaliselt nende tegevuste keskus. Neid tuntakse ka paljude Pol?neesia, Mikroneesia, Indoneesia, Kagu-Aasia jne rahvaste seas. Meestemajade j??nused – avalike nn klubimajade kujul – on tuntud ka nende rahvaste seas, kes olid v?i elasid palju. k?rgem arengutase: Vana-Indias (“sabkha”), Vana-Hiinas (“?ppemaja”), iidsete kreeklaste seas (“andria” Kreetal), Kesk-Aasia rahvaste seas (“mehmon-khona” v?i “alou-khona”), Inglismaal (kinnised h?rrasmeeste klubid) jne. Meeste ameti?hingud (vale nimetus on “salaseltsid”) on ?rgse kommuuni h?imus?steemi ja selle kokkuvarisemise ajastul paljude rahvaste seas t?iskasvanud meeste ?hendused. . Etnograafiliste kirjelduste j?rgi on nad h?sti tuntud Melaneesias, P?hja-Ameerikas ja L??ne-Aafrikas. Kodanlikud idealistlikud teadlased pidasid meeste ameti?hinguid v?idetavalt meestele omase seltskondlikkuse instinkti produktiks, vastupidiselt naistele; nad n?gid meeste liitudes riigi iduvormi. Tegelikkuses on meeste ameti?hingud primitiivse kommunaals?steemi arengu teatud etapi, matriarhaadilt patriarhaadile ?lemineku loomulik produkt. Need on seotud iidsemate eaga seotud initsiatsiooniriituste ehk initsiatsioonikommetega. Algse kommunaals?steemi kokkuvarisemise algusega, majandusliku ebav?rdsuse tekkimisega klanni ja h?imu sees, iidsete eaga seotud initsiatsiooniriituste asemel, mis on kohustuslikud ja samad k?igile h?imuliikmetele, tekkisid liitude s?steemid. luuakse p?hendunud mehi, kuhu juurdep??s on avatud vaid teatud tingimustel, tavaliselt sissejuhatava panuse eest. Venemaal, kui poiss oli 11-aastane, pidasid h?imu mehed initsiatsioonitseremoonia, mis t?histas teismelise t?iskasvanuikka j?udmist. ?he versiooni j?rgi viidi tseremoonia l?bi spetsiaalselt selleks otstarbeks ehitatud majas, mis oli eksinud metsa k?rbes. Siin tehti poisile julmad katsed, pannes proovile tema vastupidavuse. Hiljem m?eldi hirmu?ratav ?leminekuriitus ?mber vene folklooris, kus see kihistati m??tidele Baba Yagast – nii tekkis muinasjutt metsaonnist, kus kuri n?id piinab v?ikseid lapsi. Meeste ameti?hingud v?tsid m?nel Melaneesia saarel k?ige selgema ja t??pilisema vormi. N?iteks Uus-Hebriidide p?hjasaartel ja Banksi saartel on tuntud ameti?hingute s?steem "sukve" ("lits"), mis jaguneb auastmeteks. Kandidaadi vastuv?tmine igale "sukve" auastmele on tingitud sisseastumismaksust (karbiraha jne) ja kandidaadi kulul puhkuse korraldamisest koos kohustusliku kosutusega liidu liikmetele. Panuse suurus ja puhkuse hiilgus suureneb iga j?rgmise "sukve" auastme eest. Seega v?ib k?rgeima auastme liikmeks saada ainult j?ukas kogukonnaliige. Lisaks avaliku v?imu funktsioonidele tegelevad need liidud omandi kaitsega ja aitavad kaasa oma liikmete vara kogumisele. Nende tegevus on suunatud naiste ja vaeste kogukonnaliikmete vastu, kes ei kuulu meeste ameti?hingutesse. M?lema hirmutamiseks korraldavad nad maskides erilisi rituaale ja tantse, kujutades "vaime", terroriseerides publikut. Sageli muutub meeste ameti?hingute s?steem keerulisemaks. M?nedel samadel Pankade saartel eksisteerivad endiselt paralleelsed "salajased" ameti?hingud "tamate", mis on seotud surnute kultusega, aga ka ameti?hingutega "sukve". New Britaini ja teiste saartel on teada kaks paralleelset meeste liitude s?steemi – "dukduk" ja "ingiet". Viimased, n?iteks poolsalajane terroriorganisatsioon, koondusid 19. sajandi l?pu poole. nende k?es on kogu v?im elanikkonna ?le. P?hja-Ameerika indiaanih?imude seas on meeste liidud v?hem t??pilised. Neid seostati kas vanuser?hmadega (n?iteks preeriah?imude seas) v?i religioossete ja maagiliste uskumuste ning kaitsevaimude kultusega (n?iteks irokeeside, algonquinide seas) v?i loodi h?imup?hiselt (pueblo seas). indiaanlased ), v?i seoses klassikihistumisega (looderannikul). L?una- ja Ida-Aafrika rahvaste seas v?tsid meesteliidud noorteorganisatsioonide ja vallaliste meess?dalaste vormi. L??ne-Aafrikas said neist poliitilised organisatsioonid, millel olid politsei- ja kultusfunktsioonid.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/pages/biblio_book/?art=69407539&lfrom=174836202) на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
